Kleit on tumesinine ja rihmadeta, ülaosas on dekoratiivsed metallvoodriga augud. Kui võtan selle oma garderoobi ülemiselt riiulilt alla, jõuan tagasi Girl Poweri pophümnide ja Bacardi Breezersi aega; naissoost sõprussuhted ja hiirtest räsitud üliõpilaskorter.
Rõivas võib olla moodsa hõnguga, kuid see pole uus ost. Tegelikult ostsin selle 2000. aastal, kui olin 21-aastane, ja sellest ajast alates on see tolmu kogunud.
Osalt nostalgiast ja osaliselt vastumeelsusest veel terve rõivaese minema visata, uskusin 20ndate algusest lahkudes jätkuvalt, et võin seda uuesti kanda. ma ei ole. Kuni praeguseni.
Rõivas võib olla moodsa hõnguga, kuid see pole uus ost. Tegelikult ostsin selle 2000. aastal, kui olin 21-aastane, ja sellest ajast alates on see tolmu kogunud.
Professor Roy Taylor ütles eelmisel nädalal Euroopa Diabeedi Uuringute Assotsiatsiooni koosolekul, et isegi terve kehakaaluga inimestel on oht haigestuda II tüüpi diabeeti, kui me ei mahu riietesse, mida kandsime täisealiseks saades. .
Ta ütles: 'Teie vööümbermõõt peaks olema sama, mis siis, kui olite 21-aastane. Kui te ei saa sama suurusega pükse kanda, kannate liiga palju rasva ja teil on oht haigestuda II tüüpi diabeeti, isegi kui te olete haige. ei ole ülekaaluline.'
Tema sõnad tekitasid sotsiaalmeedias viha, kusjuures prof Taylorit süüdistati inimeste häbistamises, kuna nad allusid aja loomulikule käigule.
Kuid idee, et kogu täiskasvanueas sama tervisliku kehakaalu säilitamist tuleks pidada halvaks asjaks, ajas mind segadusse. Lõppude lõpuks pole see nii, nagu professor karistaks meid kortsuliste põlvede tekkimise eest.
Samuti pole võimatu vanemaks saades oma kaalu stabiilsena hoida. Ajakirjas Science tänavu augustis avaldatud uuringus leiti, et meie ainevahetuse kiirus langeb kuni 20. eluaastani, misjärel see tasaneb kuni 60. eluaastani. Teisisõnu ei ole kaalutõus vältimatu. See on elustiil, mis kuhjab keskeas kilosid – ja minu oma on tervem kui 21-aastaselt, kuigi mu kaal, 9 t 10 naela, ja vöökoht, 28 tolli, on ligikaudu samad.
Peorõivas, mu sinine kleit osteti River Islandilt, kui olin Edinburghi ülikoolis bakalaureuseõppes.
Tüüpiline õhtu algas Pringlesi, viina ja koksiga ning jätkus magusate Alcopopsidega. Päeval ei olnud mu toidud palju tervislikumad, valged süsivesikud olid minu toitumise alustala, mida kompenseeris mõnevõrra minu entusiastlik treeningrežiim.
Pärast kooli lõpetamist langes mu kaal alla 9 st Londonisse kolimise surve, et alustada karjääri, pluss regulaarsed jõusaalisessioonid.
Kui aga kohtusin oma praeguse abikaasaga 28-aastaselt, muutusid söögikorrad tavaliseks ja meie suhetes lõdvestununa kaalusin tagasi 9 t 10 naela – kuni abiellumisest tingitud stress, millele lisandus pruutreening, kaalus mind 8 st 7 naela.
Kuues suurus, minu arvates nägin imeline välja. Nüüd mõtlen, miks ma tundsin vajadust ennast vähendada.
Mu keha võib olla sama suur kui nooruses, aga suhtumine sellesse on tundmatuseni muutunud. Pildil Antonia Hoyle 21-aastane
Panin 3 st peale nii tütre kui pojaga rasedana. Kaaludes 11. sünnitusjärgset aega, kannatas mu identiteeditunne. Ometi päästis mu terve mõistuse teadmine, et see keha oli toitnud uut elu. Ja nii olingi oma 30. eluaastate keskpaigaks õppinud enda vastu leebem olema.
Kui lapsed olid eeskujuks, paranes mu toitumine. Minu alkoholitarbimine vähenes ja 30. eluaastate lõpus ei näinud ma mitte ainult terve välja – tundsin end tervena.
Tänapäeval treenin rohkem oma vaimse tervise kui figuuri nimel.
Kas 40ndates eluaastates on raskem sama kaalu säilitada? Ausalt, ei, nüüd ma ei peagi kiirtoiduks.
Jah, olen pandeemia algusest peale võtnud juurde 7 naela, tänu uuele tumeda šokolaadi harjumusele, kuid 9 10 naela – ma saan lõpuks aru – on see kaal, milleks ma peaksin olema.
Nii et kui ma ülikoolikleidil luku kinni tõmban, olen üllatunud. Mitte sellepärast, et ma ei näeks keskea langust, vaid seepärast, et näen enesekindlam välja kui 21-aastaselt. Kunagi oli see kleit ebakindluse ja joobumuse sünonüümiks, sümboliseerib see nüüd jõudu ja aktsepteerimist.
Mu keha võib olla sama suur kui nooruses, aga suhtumine sellesse on tundmatuseni muutunud.
MINIKLEITIDE NÄITAMINE, MIS ON IKKA VEEL AUHINNAPINSE SAANUD
Pensionil A-taseme keemiaõpetaja ja akadeemiline juht Barbara Brown (70) on abielus Richardiga, samuti 70. Tal on kaks last ja kolm lapselast ning ta elab Birminghamis. Ta ütleb:
Ostsin Chelsea Girlilt oma lõpukleidi, suuruse 12. Aasta oli 1972 ja ma olin lõpetamas Nottinghami ülikooli keemia erialal 2:1.
Polüestrist tumesinine minikleit kollase krae ja meremehevarrukatega sobis minu pikkade punaste juustega nii hästi.
Ma pole kleiti kandnud alates 20. eluaastast, miks ma selle alles jätsin? Mulle lihtsalt väga meeldis. Kuna aastad läksid ja me kolisime koju, oli see üks riietus, mida ma ei saanud välja visata
Pildil oli mul just kooli lõpetamine ja tähistasin perega. Mu ema ja isa ütlesid mulle, et ma näen kena välja, ja tollal ei tehtud komplimente nagu praegu.
Ma pole kleiti kandnud alates 20. eluaastast, miks ma selle alles jätsin? Mulle lihtsalt väga meeldis. Kuna aastad läksid ja me kolisime koju, oli see üks riietus, mida ma ei saanud välja visata.
Olen alati oma figuuri eest hoolitsenud, isegi pärast laste saamist. Ma ei tegele dieediga – eelistan keskenduda iga päev korralikule toitumisele. Meil ei ole kodus kooke, küpsiseid ega maiustusi: see on parim viis kiusatust vaos hoida.
Läksin täiskohaga töölt pensionile kaheksa aastat tagasi. Ujumine on mulle alati meeldinud ja siiani käin kaks korda nädalas basseinis, kus ujun 2000 m vabalt. Mulle ja mu abikaasale meeldib ka jalutada.
Jah, see hoolitseb mu figuuri eest, kuid annab ka mulle hea enesetunde. Nüüd olen 70, mul on ühes põlves ja puusas artriit. Eelmisel aastal avastati mul kodade virvendusarütmia – ebaregulaarne ja ebanormaalselt kiire südametegevus. Muidu olen sobiv.
Olen rahul, et kleit alles jäi. Jah, sellega on seotud õpilasmälestused, aga hea on ka näha, et mul on ikka ilusad jalad.
SAAN TÄNADA OMA EMA OMA FIGUURI EEST
Upcycling rõivabrändi Pri Pri asutaja Priya Velusami (42) elab koos abikaasa Prabhu ja nende kahe pojaga Wimbledonis. Ta ütleb:
Olin 20-aastane, kui käisin 2000. aastal oma esimesel ülemere tüdrukute puhkusel Küprosel ja ühel õhtul laenasin ühe oma sõbra kleidi.
Jagasime korterit ja nagu sõbrad sageli teevad, oli riideid lihtne vahetada.
Mulle väga meeldis värv ja trükk. Liikuva pahkluuni ulatuva kleidina oli ka lõige uskumatult meelitav.
Mu sõbrad olid läbimõeldud seltskond, kes nägid, kui väga see mulle meeldis. Kaks kuud hiljem kinkisid tüdrukud mulle 21. sünnipäeva kingituse raames selle kleidi
See pärines Kookaist, mis oli tol ajal trendikas High-Streeti kaupluste kett, kuid on nüüd saadaval ainult veebis.
Mu sõbrad olid läbimõeldud seltskond, kes nägid, kui väga see mulle meeldis. Kaks kuud hiljem kinkisid tüdrukud mulle 21. sünnipäeva kingituse raames selle kleidi.
Öelda, et see oli mu suvise garderoobi põhiosa kogu mu 20. ja 30. eluaastatel, on alahinnatud. Iga kord, kui päike välja tuli, kandsin seda.
Isegi täna näen, et see on ajatu kleit ja ma olen selle eest, et teie garderoobis oleks kvaliteetseid esemeid.
Ikka kannan seda suvistel pidudel, reisil või lihtsalt laste parki viimiseks ja olen isegi lühendamisega uue hingamise andnud, mis on praktilisem, kui sul on lapsed.
Olen teadlik, et kaal on paljude jaoks tundlik teema ning rasedus, menopaus ja haigused võivad muuta teie kehakuju.
Nii et ma hindan, et mul on õnn olla pikk ja sale. Hoian end aktiivsena jooksmise, joogat praktiseerides ja koos teiste kohalike emmedega vormis hoidmise seanssidel.
Mulle meeldib öelda, et mu figuuri on mulle pärandatud nii mu vanaema kui ka mu ema poolt.
Lisateavet Pri Pri kohta leiate veebisaidilt www.pripri.co.uk
MINU LBD ON PRAEGU SAMA STIILNE, NAGU 80ndatel
Julie Wilson mahub kleidi sisse, mida ta kandis 21-aastaselt
54-aastane turundusjuht Julie Wilson on abielus Pauliga, tal on kaks poega vanuses 23 ja 19 ning ta elab Newarkis, Nottinghamshire'is. Ta ütleb:
Esimese väikese musta kleidi, mille ostsin Nextist, kui olin 21-aastane – ma ei saanud endale midagi uhkemat lubada. Hakkasin oma praeguse abikaasaga kohtuma ja läksime koos lipsupallile.
Olen kleidi alles jätnud, kuna see on kvaliteetne ja ajatu, kuigi ostsin selle 1980ndatel – dekaadi stiil on ununenud!
Ma pole kunagi isegi mõelnud sellest lahti saada – see on klassikaline kokteilikleit ja ma tunnen end selles hästi.
Olen olnud perimenopausis viimased viis aastat ja kuigi olen kogenud klassikalisi kuumahoogude ja unetute ööde sümptomeid, ei ole ma kaalus juurde võtnud.
Olen alati oma figuuri jälginud. Minu reegel on, et kui riided tunduvad kitsad, teen realistlikke muudatusi.
Käin viis korda nädalas jõusaalis ja naudin erinevaid aeroobikatunde. Kuid ma ei annaks kunagi nõu ega kommenteeriks kellegi teise kuju – see on midagi, mida ma teen enda heaks.
KODUTEHTUD KLEIT, MIS NÄGI MIND LÄBI OXFORDI PALLIDE
Meediakonsultant Sally Jones (66) on abielus Johniga ja tal on kaks last. Ta elab Warwickshire'is ja ütleb:
1974. aastal võitsin Oxfordis koha inglise keele lugemiseks – esimesena oma peres, kes ülikooli läks. Ema oli olnud õmbleja ja valmistas palju minu riideid. Teadsin, et ma ei saa endale lubada seda, mida rikkamad sõbrad ostsid, nii et kandsin midagi, mida kellelgi teisel polnud.
Käisime emaga Birminghamis India kangapoes, mis oli spetsialiseerunud siididele ja taftidele. Kui nägime sinist kangast hõbedaga läbi lastud, pidime selle saama.
Ma olin kolledžis 14-aastane ja kuigi lukustus pani mutrivõtmesse, olen sisuliselt sinna jäänud. See on terve kleidi suurus minu 5 jalga 11 pikkusele
Seljatagused päitsete kaelusega kleidid olid siis see, mida kanda. Ehkki see oli paberist väljapanek, polnud kellelgi teisel sellist kleiti. Kandsin seda maikuudel, lipsuga asjadel ja oma 21. sünnipäeval.
Ma olin kolledžis 14-aastane ja kuigi lukustus pani mutrivõtmesse, olen sisuliselt sinna jäänud. See on tervislik kleidi suurus minu 5 jalga 11 pikkusele.
Aastate jooksul olen sellesse libisenud uhkete kleidipidude ja oma mehe 60. sünnipäeva puhul. Ka mu tütar on seda kandnud – ja näeb palju vapustavam välja kui mina.
Miks ma siia veel täna mahun? Olen osalenud paljudel spordialadel ja ikka ujun ning mängin tennist ja squashi. Iga paari päeva tagant puhastan meelt ka metsas sörkides. Ka meie pere sööb üsna tervislikult – naudime kala ja kasvatame ise köögivilju.
Viimati kandsin kleiti kaks aastat tagasi uhkel kleidipeol ja seal olid mitmed mu sõbrad Oxfordist. Meenutasime lõbusaid aegu, mis meil oli, kui seda esimest korda kandsin. See oli ja on siiani silmapaistev kleit ja tänu mu emale on see ainulaadne.
